Tunnete kirjeldamine
Kehtestava mina-sõnumi kolmandas osas kirjeldatakse kehtestaja tundeid toimunud olukorras. Tunnete siiras avaldamine aitab teisel inimesel aru saada sellest kuidas kehtestaja ennast tunneb ja mõista, miks on vaja käitumist muuta.
Uuringud ja praktiline igapäevatöö inimestega on näidanud, et just tunnete ja käitumise otsese mõju avaldamine on need kehtestava sõnumi komponendid, mis aitavad teisel inimesel aru saada oma käitumise muutmise vajadusest ja aitavad kaasa soovile enda tegevusi muuta nii, et kehtestajal oleks parem olla.
Tunnete väljendamise eeldus on see, et inimene on ise oma tunnetega kontaktis. Enamasti tulenevad tunnete sõnastamisel probleemid kahest põhjusest. Esiteks, tunded ja mõtted aetakse omavahel segamini. Mõtted puudutavad fakte, informatsiooni, teadmisi. Näiteks tekivad noorel mehel koosolekutel tugevad lihasvärinad ja kui ta peab kirjeldama enda vahetut tunnet selles olukorras, vastab ta, et „peaasi, et ma midagi sassi ei aja ning nad jäävad ettekandega rahule“. See on mõte, mis tekitab tundeid ja nii võib endalt mitu korda ise küsida, mida ma hetkel tunnen.
Teiseks põhjuseks võib olla, et kehtestaja ei saa ise aru kui tugevalt ta mingit tunnet tunneb ehk mis võib olla see peamine tunne. Nii võib juhtuda, et esmane tunne asendatakse hoopis teise tundega ja kehtestav sõnum ei mõju siirana. Siinkohal on kasulik meeles pidada, et esimene tunne mille teadvustame endale, võib olla märk hoopis teisest sügavamast, tugevamast tundest. Nii räägitakse psühholoogias tunnete jäämäest, kus jäämäe veepealne osa on justkui see tunne, mida inimene enda juures märkab.
Tunnete väljendamise eeldus on see, et inimene on ise oma tunnetega kontaktis. Enamasti tulenevad tunnete sõnastamisel probleemid kahest põhjusest. Esiteks, tunded ja mõtted aetakse omavahel segamini. Mõtted puudutavad fakte, informatsiooni, teadmisi. Näiteks tekivad noorel mehel koosolekutel tugevad lihasvärinad ja kui ta peab kirjeldama enda vahetut tunnet selles olukorras, vastab ta, et „peaasi, et ma midagi sassi ei aja ning nad jäävad ettekandega rahule“. See on mõte, mis tekitab tundeid ja nii võib endalt mitu korda ise küsida, mida ma hetkel tunnen.
Teiseks põhjuseks võib olla, et kehtestaja ei saa ise aru kui tugevalt ta mingit tunnet tunneb ehk mis võib olla see peamine tunne. Nii võib juhtuda, et esmane tunne asendatakse hoopis teise tundega ja kehtestav sõnum ei mõju siirana. Siinkohal on kasulik meeles pidada, et esimene tunne mille teadvustame endale, võib olla märk hoopis teisest sügavamast, tugevamast tundest. Nii räägitakse psühholoogias tunnete jäämäest, kus jäämäe veepealne osa on justkui see tunne, mida inimene enda juures märkab.
Näiteks võib tugev viha tunne olla märk sellest, et inimene tunneb midagi sellist, mida ei märka esmapilgul või mille tundmist ei tahaks endale tunnistada (nt. hirm). Seetõttu on oluline, et igapäevases elus negatiivseid tundeid kogedes inimene peatuks hetkeks ja küsiks endalt, mis on see tunne, mis teda valdab.
Kehtestava sõnumi edastamisel on oluline jälgida, et tunde väljendamisel ollakse siiras ja aus. Mõnikord võib kehtestamisel tekkida kiusatus oma tunnet sõnades või hääletoonis tegelikust suuremaks paisutada, kuid selline teguviis oleks teise inimese suhtes pigem manipuleerimine kui enesekehtestamine. Näiteks tunnete teise inimese käitumise tagajärjel pettumust, kuid soovist teda veenda käitumise muutmise olulisuses räägite elavalt sellest kuivõrd masendunud olete.
Kehtestava sõnumi edastamisel on oluline jälgida, et tunde väljendamisel ollakse siiras ja aus. Mõnikord võib kehtestamisel tekkida kiusatus oma tunnet sõnades või hääletoonis tegelikust suuremaks paisutada, kuid selline teguviis oleks teise inimese suhtes pigem manipuleerimine kui enesekehtestamine. Näiteks tunnete teise inimese käitumise tagajärjel pettumust, kuid soovist teda veenda käitumise muutmise olulisuses räägite elavalt sellest kuivõrd masendunud olete.