Käitumise hinnanguvaba kirjeldamine
Kehtestava mina-sõnumi esimeses osas kirjeldatakse mittesüüdistaval viisil teise inimese poolt tehtut või öeldut, mis on kehtestajale vastuvõetamatu või probleeme tekitav. Kuna kehtestamise mõtteks on saavutada teise inimese käitumises muutus nii, et see ei oleks enam kehtestajale probleeme tekitav, on asjakohane inimesele esmalt teada anda, mis täpselt kehtestajat häirib. Selle osa välja jätmisel ei pruugi teine inimene aru saada, mis täpselt on häirivaks teguriks. Sageli on inimestel arusaam, et nende lähedased inimesed või teisedki teavad ja saavad ise aru, mis on häiriv, kuid enamikel juhtudel see kahjuks nii ei ole.
Seetõttu on vajalik esitada hinnangutevaba käitumise kirjeldus. Hinnangutevaba kirjeldus on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib.
Käitumise hinnangutevaba kirjeldamine võib tunduda lihtne, mida see ka on kui pidada silmas alljärgnevaid soovitusi.
1) Kirjeldage käitumist täpsete, mitte ebamääraste sõnadega. Alljärgnevas näites on vasakpoolses veerus võimalikult täpne kirjeldus. Parempoolses üldisem sõnastus, millest teine inimene võib küll aru saada, mis konkreetselt häirib, kuid sagedamini juhtub, et lauset tajutakse rünnakuna või arvatakse põhjuseks olevat hoopis midagi muud.
Seetõttu on vajalik esitada hinnangutevaba käitumise kirjeldus. Hinnangutevaba kirjeldus on oluline selleks, et teisel inimesel ei tekiks rünnatava tunnet ja soovi ennast kaitsta. Kui selliseid reaktsioone ei esine, on teisel võimalik kuulata seda, mis kehtestajat häirib.
Käitumise hinnangutevaba kirjeldamine võib tunduda lihtne, mida see ka on kui pidada silmas alljärgnevaid soovitusi.
1) Kirjeldage käitumist täpsete, mitte ebamääraste sõnadega. Alljärgnevas näites on vasakpoolses veerus võimalikult täpne kirjeldus. Parempoolses üldisem sõnastus, millest teine inimene võib küll aru saada, mis konkreetselt häirib, kuid sagedamini juhtub, et lauset tajutakse rünnakuna või arvatakse põhjuseks olevat hoopis midagi muud.
2) Ärge esitage kirjelduses oletusi teise inimese käitumise motiivide, hoiakute, iseloomu, vajaduste vmt. kohta. Käitumise kirjeldamise öeldakse sageli seda, mida teine inimene kavatses kehtestaja arvates teha või mis võis sellise käitumise taga olla. Kuid on oluline kirjeldada täpselt seda käitumist, mis oli jälgitav. Siinkohal võib kasu olla sellest kui kujutada ette, et käitumise kirjeldusena saate esitada ainult seda, mida oleks võimalik fotole jäädvustada. Nii on näiteks võimalik jäädvustada hüppamist või suu lahti istumist, kuid mitte hoolimatust, nimme närvi ajamist.
Teise inimese käitumise kohta tehtavad oletused, mida esitatakse faktidena, nõrgestavad kehtestavat sõnumit. Seda seetõttu, et sageli on need oletused ekslikud ja võivad mõjuda isikuruumi tungimisena, mistõttu võib inimene hakata oma käitumise muutmise asemel ennast õigustama või kaitsma.
3) Esitage objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest ja absolutiseerivatest väidetest. Hinnangud on tugeva emotsionaalse mõjuga ja tunduvad teisele inimesel tema isikuruumi tungimisena, mistõttu võivad need teie kuulamise asemel põhjustada õigustamist, kaitsmist või vasturünnakut. Lisaks ei ole heas kehtestavas sõnumis käitumise üldistamist.
3) Esitage objektiivne kirjeldav lause, hoidudes hinnangulistest ja absolutiseerivatest väidetest. Hinnangud on tugeva emotsionaalse mõjuga ja tunduvad teisele inimesel tema isikuruumi tungimisena, mistõttu võivad need teie kuulamise asemel põhjustada õigustamist, kaitsmist või vasturünnakut. Lisaks ei ole heas kehtestavas sõnumis käitumise üldistamist.
Sageli on kehtestava mina-sõnumi ebaõnnestumise põhjuseks just hinnanguliste või absolutiseerivate sõnade kasutamine oma sõnumites.